Roheväljakutse 2019

1# PLASTIK MEIE IGAPÄEVAELUS / 1# EVERYDAY PLASTIC ITEMS

[ENG below]
Roheväljakutse 1. päev: Plastik meie igapäevaelus



Plastiku ulatusliku tootmise ja tarbimise buum sai alguse 1950. aastatel ning hinnanguliselt on sellest ajast tänapäevani toodetud kokku tervelt 8,3 miljardit tonni toorplastikut (1). Aastal 2017 toodeti maailmas 348 miljonit tonni plastikut, millest Euroopas toodeti 64,4 miljonit tonni (2). Lääneeurooplased tarbivad ligikaudu 92 kg plasti inimese kohta aastas, mis on 2,6 korda rohkem maailma keskmisest (2). Kahjuks oleme Euroopa plastprügi tootmisel kolmandal kohal, keskmine eestlane viskab seda aastas minema 46 kg (3).
Enim plastikut, hinnanguliselt 42%, kasutatakse pakendite tootmisel, kuid see on oluline tooraine ka ehituses, auto-, tekstiili- ja elektroonikatööstuses. Plastikut kasutatakse veel teisteski valdkondades nagu näiteks põllumajanduses, masina- ja mööblitööstuses ning meditsiinis. Odav tootmine, kerge kaal, paindlikkus ja vastupidavus annavad plastikule rohkelt kasutusvõimalusi. Selle materjali kasutuselevõtt näiteks tehnoloogia- ja meditsiinivaldkonnas on aidanud luua rohkelt kasulikke ja innovatiivseid tehnoloogiaid. Paraku leiab suur osa plastikust vaid peale ühekordset või lühiajalist kasutust tee prügikasti. Kui pakend suunataksegi ümbertöötlusesse, siis see küll pikendab materjali elutsüklit, kuid mitmekordne ümbertöötlus vähendab plastiku kvaliteeti ning viimaks jõuab toode siiski prügilasse, põletusjaama või loodusesse. Pakendites enimkasutatud plastiku tüüpideks on polüetüleenid (PE), polüpropüleen (PP) ja polüetüleentereftalaat (PET) (1).
Polüetüleene on nii kõrge tihedusega (HDPE - high density polyethylene) kui madala tihedusega (LDPE - low density polyethylene).


HDPE tüüpi plastik on omadustelt kõva, tugev ja madala kemikaalide lekkimisohuga. Seda kasutatakse kanistrite, toidukarpide, tugevamate kilekottide, tõmbelukuga toidukottide, aiamööbli, kiivrite jms tegemiseks. Tegu on ühe kergemini ümbertöödeldava plastikuga, kusjuures odavam on teha tooteid ümbertöödeldud materjalist kui värskelt toodetud plastikust. 

Võimalused HDPE tüüpi plastiku kasutamise vähendamiseks:
kasuta klaasist või metallist toidukarpe, silikoonist suletavaid toidukotte, soeta (taaskasutusest) puidust või metallist aiamööbel. Olemasolevaid puhastus- ja pesuvahendite kanistreid saab
teatud poodides taastäita (nt Biomarket, Mahemarket, Valete Ökokaubad). Peamiselt
papist biolagunevas konteineris pesuvahendeid toodab näiteks Mulieres, kuigi
täielikult plastivaba pole nendegi pakend.


LDPE tüüpi plastik on õhuke, elastne ning mittemürgine, mistõttu leiab see laialt kasutust toidu pakendamisel. Sellest on tehtud enamik kilekotte, toidukile, leivakotid, topsikaaned jne. Seda tüüpi plastiku ümbertöötlemine on keerulisem, see peenestatakse ja tehakse ehitusmaterjaliks, torudeks või kanistriteks.
Võimalused LDPE tüüpi plastiku kasutamise vähendamiseks:
kasuta puuvillast või polüestrist korduvkasutatavaid võrkkotte ja poekotte või
taaskasuta juba soetatud kilekotte. Lahtiste kuivainete ostmiseks külasta ökopoode,
turge või suuremaid toidupoode.

PP tüüpi plastik on kerge, kuumakindel ja vastupidav, sellest tehakse joogikõrsi, pudelikorke, krõpsupakke, plastkarpe, ühekordseid mähkmeid, pakkimisteipi jms. Kuna erinevaid PP liike ei saa koos ümber töödelda, jõuab seda tüüpi plastikut harva tagasi ringlusesse.
Võimalused PP tüüpi plastiku kasutamise vähendamiseks:
kasuta metallist, klaasist, paberist või tugevast plastikust korduvkasutatavaid kõrsi, osta valmistoitu otse letist oma karbiga, võimalusel kasuta riidest korduvkasutatavaid mähkmeid.

PET tüüpi plastik on tugev, läbipaistev ja kerge, enim kasutatakse seda pudelite valmistamisel. Euroopas on tänu laialtlevinud pandisüsteemile ümbertöötlusesse suunatud lausa 50% PET plastikust, millest valmistatakse uusi PET pudeleid või polüestrit tekstiilitööstusele. Seda tüüpi plastikut saab ümber töödelda 7-9 korda.
Võimalused PET tüüpi plastiku kasutamise vähendamiseks:
joo kraanivett oma korduvkasutatavast veepudelist, milleks sobib hästi ka klaasist smuuti- või limonaadipudel.

Rohkelt kasutatavad plastikuliigid on ka polüvinüülkloriid (PVC) ja polüstüreen (PS). PVC sisaldab rohkelt mürgiseid aineid, on väga lekkiv ning halvasti ümbertöödeldav. Sellest tehakse näiteks toidukilet, mänguasju, juhtmekatteid, dušikardinaid, torusid ja aiavoolikuid.
Võimalused PVC tüüpi plastiku kasutamise vähendamiseks:
kasuta tavalise toidukile asemel mesilas- või sojavahast tehtud toidu katmise vahendeid, osta plastmassmänguasjade asemel naturaalsetest materjalidest tehtuid või meisterda midagi lapsega koos juba olemasolevatest esemetest.

PS on tuntud kui vahtplast, millest tehakse valmistoidu karpe. Tegemist on on kergesti puruneva materjaliga, mistõttu satuvad selle tükikesed tihti loodusesse ning eritavad mürgiseid kemikaale keskkonda. Peale selle on tegu ka väga halvasti ümbertöödeldava plastikuliigiga.
Võimalused PS tüüpi plastiku kasutamise vähendamiseks:
väldi toidu kaasaostmist restoranidest, mis kasutavad pakendamiseks vahtplasti. Lase toit või selle ülejäägid pakkida enda kaasa võetud karpi, kanna kaasas korduvkasutatavat kohvitopsi.

Ülesanded
1. Ülesanne: kirjuta meile, miks otsustasid roheväljakutsega ühineda.
2. Ülesanne: uuri, millist tüüpi plastpakendeid su kodus leidub ja mida on kõige rohkem.
Tagasiside: kirjuta, millist tüüpi plastpakendeid sa kõige rohkem tarbid ning kuidas saaksid seda vähendada või milliseid alternatiive võiks kasutada.
3. Ülesanne: vaata kodus/tööl/koolis ringi, milliseid lühikese elueaga plastesemeid näed?
Tagasiside: kirjuta, millised oleksid nende plastesemete alternatiivid.

Lisa plastikesemed ja nende alternatiivid siia tabelisse.
Ülesannete vastused võid saata valjakutseroheline.ee, kirja pealkirjaks kirjuta mitmenda väljakutse päeva kohta vastad ja oma nimi. Vastused võib kirjutada ka kommentaarina Facebooki grupis “Roheväljakutse osalejad 2019”.
Ootame vastuseid homseks õhtuks!

Head väljakutset!


Viited
(1) Production, use, and fate of all plastics ever made. 2017. Roland Geyer, Jenna R. Jambeck and Kara Lavender
Law. Science Advances
https://advances.sciencemag.org/content/3/7/e1700782
(2) Plastics – the Facts. 2018, PlasticsEurope AISBL, 2018.
https://www.plasticseurope.org/application/files/6315/4510/9658/Plastics_the_facts_2018_AF_web.pdf
(3) Eurostat. 2015. Packaging and packaging waste. https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/waste/key-waste-streams/packaging
https://www.keeptruckeegreen.org/guide/1-plastic-pet/
https://www.keeptruckeegreen.org/guide/4-plastic-ldpe/
http://www.asiabaru.com/mengenal-plastik-hdpe/

 



No Plastic Challenge - Day 1: Everyday plastic items


The large-scale production and use of plastic began in the 1950s and it has been estimated that a total of 8300 million metric tons of virgin plastic has been produced since that time (1). In 2017, the world plastic production reached 348 million tons, including 64,4 million tons produced in Europe (2). Western Europe consumes around 92 kg of plastic per person annually, which is 2,6 time more than the world average (2). Unfortunately, we rank third in Europe in terms of plastic waste production: an average Estonian throws away 46 kg of plastic each year (3).
Most of the plastic (around 42%) is used for packaging but it is an important raw material for the building and construction, automotive, textile, and electrical and electronic sectors as well. Plastic is also used by other sectors, such as agriculture, machine and furniture industry and medicine. Plastic has many uses since it is cheap to produce, weighs little, has high plasticity and is durable. Using plastic in the technology and medicine sectors has resulted in numerous useful and innovative
technologies. As a downside, a large proportion of plastic is thrown away after short or even single use. Even if packages are recycled, it only lengthens the material’s life cycle; repeated recycling reduces the material’s quality and the product will
eventually still end up in a landfill, incineration plant or the natural environment.
Packaging is predominately composed of polyethylene (PE), polypropylene (PP) and polyethylene terephthalate (PET) (1).
There are two types of polyethylene: high density polyethylene (HDPE) and low density polyethylene (LDPE).
 

HDPE-type plastic is hard, strong and unlikely to release chemicals. It is used for making canisters, plastic food containers, strong plastic bags, zip seal food bags, garden furniture, helmets etc. HDPE is one of the most easily recyclable plastics, and it is actually cheaper to use recycled material than virgin plastic.
Ways to reduce using HDPE plastic:
use glass or metal food containers and resealable silicone food storage bags, buy (second hand) wood or metal garden furniture. Canisters for cleaning products and laundry liquids can be refilled in some stores (e.g. Biomarket, Mahemarket, Valete Ökokaubad). Mulieres offers laundry liquids in cardboard packaging although that also contains some plastic.






LDPE-type plastic is thin, flexible and non-toxic, which is why it is widely used for food packaging. Most of the plastic bags, plastic food wraps, bread bags, cup lids etc. are made from LDPE. Recycling this type of plastic is more complicated: it is broken down into small particles and turned into construction materials, piping or canisters.
Ways to reduce using LDPE plastic:
use reusable cotton or polyester shopping bags and mesh bags or reuse the plastic bags you already have. Visit organic shops or larger supermarkets to buy unpacked dry foods.



PP-type plastic is light, heat resistant and durable. It is used for making drinking straws, bottle caps, chip bags, plastic food containers, single-use diapers, packing tape etc. Since different types of PP cannot be recycled together, this type of plastic seldom returns to circulation.
Ways to reduce using PP plastic:
use reusable straws made of metal, glass, paper or strong plastic; use your own container to buy ready-to-eat food from the stand; if
possible, prefer reusable cloth diapers.


PET-type plastic is strong, transparent and light. It is mostly used for making bottles. Thanks to the
widespread deposit system, as much as 50% of PET is recycled in Europe and it is used for making new PET bottles or polyester for the textile industry. This type of plastic can be recycled 7-9 times.
Ways to reduce using PET plastic:
drink tap water from your personal reusable bottle – a glass smoothie or lemonade bottle is also perfectly suitable.



 

Polyvinyl chlorine (PVC) and polystyrene (PS) are other types of plastic often used. PVC contains many toxic substances, has a high risk of releasing chemicals and is difficult to recycle. It is used for making food wraps, toys, cable covers, shower curtains, pipes, garden hoses etc.
Ways to reduce using PVC plastic:
instead of regular food wrap, use wraps made from beeswax or soy wax; instead of plastic toys, prefer toys made with natural materials or use items you already have to make something together with your child.

PS or polystyrene is used to make containers for takeaway food. This material breaks easily, which is why pieces of polystyrene often end up in the nature and release toxic chemicals into the environment. In addition, this type of plastic is very difficult to recycle.
Ways to reduce using PS:
avoid buying takeaway from restaurants that use polystyrene; have your food or leftovers packed in your own container; carry a
reusable coffee cup.

Tasks for the day
1. Task: Write to us why you decided to join the No Plastic Challenge.
2. Task: find out which type of plastic packages you have at home and which is the most prevalent.
Feedback: write about the type of plastic packaging you use the most, how you could use less of it or which are the alternatives you could use.
3. Task: look around at home/work/school and identify short-lived plastic products.
Feedback: write down the possible alternatives to these plastic items and add them in this table.

Also send us your answer to valjakutseroheline.ee or comment today’s post in the Facebook group “Roheväljakutse osalejad 2019”
We expect your answers by tomorrow night!

Have a great challenge!

References:
(1) Production, use, and fate of all plastics ever made. 2017. Roland Geyer, Jenna
R. Jambeck and Kara Lavender Law. Science Advances
https://advances.sciencemag.org/content/3/7/e1700782
(2) Plastics – the Facts. 2018, PlasticsEurope AISBL, 2018.
https://www.plasticseurope.org/application/files/6315/4510/9658/Plastics_the_facts_
2018_AF_web.pdf
(3) Eurostat. 2015. Packaging and packaging waste.
https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/waste/key-waste-streams/packaging
https://www.keeptruckeegreen.org/guide/1-plastic-pet/
https://www.keeptruckeegreen.org/guide/4-plastic-ldpe/
http://www.asiabaru.com/mengenal-plastik-hdpe